Kantaat Sehet welch ein Mensch / Ennäe inimest! GWV1124/16

 

Aaria

Vaatke, milline inimene see on!

Vaatke, kuidas tema pea on muljutud,

kuidas tema ihu on haavatud,

kuidas veri nii ohtralt voolab!

Oh, kes on nende nuhtluste taga?

Oh, kes saatis ta hädasse?

Mina ja sina oleme need patused

ja nurjatud põrgulapsed.

Meie, meie paiskame ta surma.

Vaatke, milline inimene see on!

Accompagnato-retsitatiiv

Tulge, inimesed, ja vaatke seda inimest,

kellele te oma pattudega

sellist häda olete põhjustanud.

Kas leiaksite pea ja pale,

mis oleks hullemini rikutud

ja millest nõnda verd ja sülge voolaks?

Tulge, inimesed, ja vaatke seda inimest,

kelle te oma laimava käega

nii õnnetult purustasite.

Kas teate rääkida sellisest valust,

mis peitub Jeesuse hinges?

Öelge, kas oleksite teie kannatanud tema köidikuid,

tema kannatusi ja põrgupiina

ning tema kibedat surma koos temaga?

Oh vaevalt võiks see nii olla!

Seepärast tulge ja vaatke seda inimest.

Aaria 

Kas ei taha süda mitte lõhkeda

ja kohe surma minna

kui näeme oma silmaga,

mis toimus sinuga, mu Jumal.

Kuid sa lamad verre maetult.               

Sapp ja äädikas sind peaksid turgutama

ja ükski ei halasta su peale,

kalleim Lunastaja.

Accompagnato-retsitatiiv

Ja ükski ei halasta su peale,

kalleim Lunastaja!

Kuidas saab see olla,

kui kõik maailm

muidu su jalge ette langeb?

Ah! Su armastus üksi teeb seda

ja sinu inimlikkus paiskab sind surma.

Isegi kui sa siinsamas pead

seisma vaatemänguks,

lähed sa siiski ükskord Jumala paremale käele

ja mõistad kohut nende neetud juutide üle,

kes sind praegu nõnda hävitavad.

Mina aga pühin

Su vere oma pisaratega ära

ja võtan selle hauda kaasa,

et saaksin kord hiljem näidata,

kui valus ja kurb

oli mulle su Kolgata.

Aaria

Magus veri, sinu verejooks

õnnistagu mu valusat suremist.

Nii võin ma hingelt

taeva ja elu pärida.

 ——————————-

Kantaat “Wer seine Missethat leugnet / Kes oma üleastumisi varjab” GWV 1152/21

Dictum (tenor)

Kes oma üleastumisi varjab,

ei jõua sihile,

aga kes neid tunnistab ja need hülgab,

leiab armu.

/Õp 28,13/

Retsitatiiv (sopran)

Teie, praalijad sest kõrgist sektist, kuidas

eitate te oma süüd

ja end puhtaks pesete?

Kui te südameis

ei oleks narrust ega uhkust,

Siis võiks te kiidulaulgi paika pidada.

Aaria (sopran)

Praalige vaid, praalige, te uhked variserid.

Minu pattude koledus jätab mind kaugele seisma.

Ma olen Jumala soosingu kinni naelutanud,

kuidas julgen ma nüüd surma minna?

Ma tahan vaid kaugelt armu paluda,

nii loodan ma, et Jumal mind veel

oma halastuse läbi ligi kutsub.

Koraal (tenor)

Ära tasu mitte minu võlgade järgi

ega kohtle mind minu patu järgi.

Oh ustav Isa, kaitse,

tunnista mind jälle oma Poja ees.

Halasta mu peale, Jumal, mu Halastaja.

Retsitatiiv / Ariooso (tenor)

Ah, Issand Sebaot, et võiksin sind Isaks nimetada.

Üks häbemata patune sulane

Seisab kahetsedes eemal.

Mina olen räpane, sina aga õige.

Kui peaks su viha mind põrgusse ajama,

siis sinu kohtu järgi võib see juhtuda,

sest minu süü on väärt sellist karistust.

Kuid, suur Jumal, mis on see sinu aule,

kui vaene põrm su vihas

peab põlema seal igavesti?

Oh Issand, langen su jalge ette.

Oh armuline Issand, võta mind kuulda, halasta

mu peale, Jumal, mu Halastaja.

Aaria (sopran)

Jumal on hea ja täis halastust.

Kes kummardab, selle teeb ta suureks.

Kus on meeleparandus ja murtud süda,

seal ei pea ükski võlglane värisema.

Jumala arm mõistab ta vabaks.

Retsitatiiv (sopran)

Ihaldatud trööst, mu süda tunneb kahetsust,

Kuid ainult sinu läbi, Jeesus, voolab mulle see turgutus.

 

Koraal (sopran, tenor)

Jeesus, sa võtsid

minult mu süü oma vere läbi.

Lase, oh Lunastaja,

sellest saada minu pääsemine.

Siis, kui sind löödi,

kandsid sa patu ristile.

Oh vabasta mind lõpuks,

et saaksin täienisti sinu omaks.

Tõlge: Marrit Andrejeva