Veel mõni kuu tagasi ei teadnud ma midagi tänavuse festivali “Tallinn feat. Reval” peaesinejast Alfredo Bernardinist ja tema ansamblist Zefiro. Kuid äratundmine oli kiire ja tugev, ning viimasel reisil Berliini sai plaadipoest kõhklematult soetatud selle koosluse esitatud Bachi “Brandenburgi kontserdid”, ehkki hind oli krõbe ja esitus tegelikult Spotify’s olemas. Mis parata, olen vanamoodne, mulle meeldivad käegakatsutavad ja “päris” asjad ning adun ka vahet plaadi- ja netivariandi vahel. Lühidalt, seda esitust võikski kuulama jääda, see on niivõrd kütkestav ja rikas. Kuid Bernardini ja Zefiro pole ainsad, kes nüüd varsti Eesti publikut hullutama tulevad. Lasen kõnelda festivali kunstilisel juhil Taavi-Mats Util.

Marju Riisikamp (M. R.): Muusiku professioon on ülimalt sotsiaalne, seda teavad kõik asjaosalised. Võiks öelda isegi: sotsiaalne ruudus, sest iga esituskunstnik suhtleb ju kuulajaskonnaga, samuti kaasmuusikutega ansamblite kooseisus esinedes. Arvestada tuleks ka asjaolu, et sageli tullakse üle maailma kokku, kohtutakse ehk vaid paar korda proovis ja siis on juba kontsert… See elukutse on oma olemuselt kosmopoliitiline, oli juba aastasadade eest ja on tänini. Muusika kui universaalse keele teema käsitlemine on praeguseks ehk liiga naiivne ja ammendunud, aga osake tõtt on ses siiski. Muusikategemine ei tunne riigipiire ega rahvusi ega muid piiravaid asjaolusid. See on suurepärane fenomen, mis annab igale professionaalile võimaluse suhelda kogu maailma mõttekaaslastega ning ammutada sellest rõõmu ja uut eluenergiat. Stuudio Cantores Vagantes asutajad Reet Sukk ja Taavi-Mats Utt algatasid 2018. aasta novembris Tallinnas uue festivali „Tallinn feat. Reval”. See on õieti nende viimaste aastakümnete püüdluste ning reaalse tegevuse loomulik jätk ja kvintessents. Need varajase muusika asjatundjad on olnud kaua seotud ka pedagoogitööga, loengute ja kontsertidega, ning olles ise tegevmuusikud, aduvad nad ülihästi hea kontserdikorralduse tingimusi ja eeldusi. See annab neile nii kunstilises tegevuses kui ka produtsenditöös hindamatu eelise.

Meistrite töid sajandite tagant aitas avastada sel aastal esimest korda peetud varajase muusika festival „Tallinn feat. Reval“.

Novembrikuises hämaruses, vahetult enne advendiaja algust sai pisut hoomamatu, kuid paljutõotava alguse üks uus muusikaline ettevõtmine inspireeriva ja ka veidi intrigeeriva nimega varajase muusika festival “Tallinn feat. Reval”, korraldajaks teenekas varajase muusika stuudio Cantores Vagantes. Üheksa päeva ja eriilmelist kontserti Tallinna eri paigus, keskmeks linnasüdameks joonistuv vanalinn, veelgi täpsemalt raekoda, kuhu koguneti kolmandikul festivalipäevadest. Kontserdipaigana ootasid publikut ka Rüütelkonna maja, Niguliste kiriku Antoniuse kabel, Rootsi-Mihkli kirik ja reaalkooli saal ning kesklinnast pisut kaugemal Kadrioru loss (kümnes festivalikontsert sai teoks Tartus). Millega aga meie teadlikuks kasvanud vanamuusikapublikut üllatada sooviti, sellest siinkohal linnulennuline ja detailidesse mitte laskuv visioon.